Arengukava 2011 - 2018
EMSL Jõud üldkogu koosolekul 24.mail 2016.a pikendati arengukava kehtivust 2018. aastani.
Vastu võetud EMSL Jõud üldkogu koosolekul 25.mail 2011.a.
Sisukord
- Mõisted
- Sissejuhatus
- Arengukava olemus
- Ajalugu
- Möödunud arenguperioodi (2007 - 2010) tulemused
- Tendentsid tegevusvaldkonnas
- Üldine olukord
- Probleemid
- Teenused ja kliendid
- Liidu peamised teenused oma klientidele
- Sisemised tegevusvaldkonnad
- Partnerid
- Põhimõtted ja väärtused
- Missioon
- Visioon - 2016
- Strateegilised aspektid
- Kriitilised edutegurid (edueesmärgid)
- Ühiskondlik mõju
- Kliendid ja partnerid
- Ressursid ja tingimused
- Protsessid ja struktuurid
- Inimressursid
- Seire ja hindamine
Mõisted
Arengukava - pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu.
Avalik sektor - riigi ja omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, mis vahendavad, osutavad ja pakuvad kodanikele avalikke kaupu ja teenuseid.
Erasektor - üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis.
Ettevõtja - iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing.
Huvigrupp - inimeste grupp ja üksikisikud, kellele teatud tegevus või kavandatav poliitika avaldab otsest mõju
Kriitiline edutegur (edueesmärk) - on eesmärk, mille edu korral või ebaõnnestumisel on kõige enam otsustavam ja otsene mõju organisatsiooni edule
Missioon - organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus.
Partnerlus - huvitatud osapoolte kaasamine tegevuste kavandamisel ja rakendamisel
Prioriteet - esmatähtis, millega arvestatakse eesmärke püstitades ja tegevusi kavandades.
Regioon - mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda või maakonda
Strateegia - kokkulepitud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks määratud üldine teostustee, mis arvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte
Strateegiline aspekt - organisatsiooni nn. konkurentsifaktor
Tegevussuund - olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada püstitatud eesmärgid.
Kompetents - teadmiste, kogemuste ja oskuste loetelu, millele peab vastama organisatsioon
Visioon - soovitud tulevikuseisund, mille poole organisatsioon oma tegevuses püüdleb.
Ühiskondlik väärtus (-kasu, -hüve, -mõju) - loodud uus väärtus (lisaväärtus)
Üldsus - iga isik, isikud või inimeste rühmad, kellel on selgesti tajutav huvitatus või osalisus konkreetses küsimuses
Sissejuhatus
Arengukava olemus
Käesoleva arengukava objektiks on Eestimaa Spordiliit Jõud, mis asutati eesmärgiga
1) edendada sporti ja sportlikku kasvatust elanikkonna kehalise ja vaimse jõu tõstmiseks ning
2) arendada liikmesliitude ja koostööpartnerite ühistegevust.
EMSL Jõud on katusorganisatsiooniks järgmistele maakondade spordiliitudele:
- HARJUMAA SPORDILIIT
- HIIUMAA SPORDILIIT
- IDA-VIRUMAA SPORDILIIT
- JÕGEVAMAA SPORDILIIT "KALJU"
- JÄRVAMAA SPORDILIIT
- LÄÄNE MAAKONNA SPORDILIIT "LÄÄNELA"
- LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT
- PÕLVA MAAKONNA SPORDILIIT
- PÄRNUMAA SPORDILIIT
- RAPLA MAAKONNA SPORDILIIT
- SAAREMAA SPORDILIIT
- TARTUMAA SPORDILIIT
- VALGAMAA SPORDILIIT
- VILJANDIMAA SPORDILIIT
- VÕRUMAA SPORDILIIT
Liidust on välja kujunenud organisatsioon, mis tegutseb eelkõige liikmete ja spordiliikumise arengu huvides. Läbi liidu tegevuse peab jätkuvalt paranema liidu liikmete koostöövõime, partnerlus avaliku sektoriga ja valdkonna seadusandlik regulatsioon, kasvama klientide, partnerite teadlikkus.
Käesolev strateegia määratleb Liidu arengu eesmärgid, mis on aluseks ühenduse tegevussuundade ja detailsete tegevuste plaanide väljatöötamiseks. Strateegia on koostatud aastateks 2011-2018.
Strateegia koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:
- EMSL Jõud põhikirjast
- Eesti Maaspordi Liit "Jõud" arengukavast 2003-2006
- Eestimaa Spordiliit Jõud arengustrateegia 2007 - 2010
Strateegia koostamise eesmärgiks on kujundada ühine arusaam Liidu ülesannetest ja arengusuundadest, et tagada läbi mõtestatud ja sihipärase tegevuse Liidu stabiilne areng, mis aitaks efektiivselt ellu viia Liidu liikmete ühishuve.
Strateegia koostatakse neljaks aastaks, kusjuures peale igat lõppenud aastat antakse toimunud tegevusele hinnang ning vastavalt vajadusele viiakse sisse muudatused.
Käesolev dokument on koostatud EMSL Jõud juhatuse algatusel ning liidu liikmete esindajate osavõtul.
Arengukava 2011-2015 elluviimist rahastatakse riiklikest vahenditest ning omatulust.
Arengukavaga seotud tegevusi finantseerivad lisaks Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kodanikeühiskonna Sihtkapital jt.
Ajalugu
- 15.detsember 1946.a. - Asutati vabatahtlik spordiselts "Jõud"
- 7.mai 1951.a. - VS "Jõud" reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks "Kolhoosnik"
- 31.august 1956.a. - Moodustati taas spordiühing "Jõud"
- 25.aprill 1987.a. - "Jõud" ühendati "Kaleviga". 25. aprillil peeti Tallinnas ESO "Jõud" ja EVO "Kalev" Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon "Kalev".
- 11.juuli 1990.a. - Moodustati Eesti Maaspordi Liit "Jõud", spordiühingu "Jõud" õigusjärglane.
- 21.märts 2007.a. - üldkogu otsusega valiti liidu uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud.
Möödunud arenguperioodi (2007 - 2010) tulemused
Liidu arenguperioodi 2007 - 2010 olulisteks tulemusteks on:
- Liidu kindel koht Eesti spordimaastikul
- Liit tegutseb tervikliku organisatsioonilise süsteemina - üldkogu, juhatus, professionaalne palgaline sekretariaat ja tihe regionaalne koostöö
- Toimib kõigile osalemist võimaldav, laiahaardeline ja mitmetasandiline
võistlussüsteem - Eestimaa tali-ja suvemängude traditsiooni jätkumine
- Teiste traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine
- Võistlussüsteemide, juhendite, korraldamise üldise taseme paranemine
- Eelmise arenguperioodiks püstitatud eesmärkide-ülesannete elluviimine
- Rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega koostöö laienemine ning sidemete tugevnemine
- Liidu kodulehekülje uuenemine
- Paranenud on nii sekretariaadi töö kui ka korraldatud täiendkoolituste ja ürituste kvaliteet
- Eestimaa Spordiliidu Jõud liikmeteks on kõigi 15 maakonna spordiliidud.
Tendentsid tegevusvaldkonnas
Positiivselt on mõjutanud liidu tegevust spordi kui meelelahutuse ja moe tähtsustumine, sportimise tingimuste ja võimaluste paranemine, harrastusspordiga tegelejate arvu kasv, infotehnoloogia tormiline areng.
Negatiivselt on mõjunud liidu tegevusele Eesti spordikorralduse suutmatus tegutseda territoriaalselt, maainimeste vähene teenistus ja tööpuudus, noorte vähene huvi spordi vastu, klubide vähene jätkusuutlikkus ning halb majandamine, nõrk suutlikkus täiendavate rahade taotlemisel.
Üldine olukord
Liit näeb oma töös järgmisi tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte ning probleeme ning nendega seotud strateegilisi ülesandeid:
|
|
SWOT |
Strateegilised ülesanded |
|
TUGEVUSED |
|
|
|
|
SWOT |
Strateegilised ülesanded |
|
NÕRKUSED |
|
|
|
|
SWOT |
Strateegilised ülesanded |
|
VÕIMALUSED |
|
|
|
|
SWOT |
Strateegilised ülesanded |
|
OHUD |
|
|
Probleemid
- Organisatsiooni olemuse teavitamise vähesus
- Vähene mõju Eesti spordipoliitikale
- Rahastamise ebastabiilsus
- Eelarve tulubaasi kujunemise keerukus
- Omavalitsuste eelarvete vähenemine
- Osavõtjate vähenemine
- Suurte linnade kaasamine
- Sporditöötajate puudumine, sporditöö eest vastutajate vähene aktiivsus
- Meedia vähene huvi
- Maakondade spordiliitude
- Vähene rahastamine
- Kaadri vähesus
- Erinevus
- Erinev aktiivsus, osavõtlikkus
Teenused ja kliendid
Liidu peamised teenused oma klientidele on:
|
Teenused |
Kliendid |
|
1. Spordiürituste (sh võistluste) korraldamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, |
|
2. Ühisprojektide kirjutamine ja läbiviimise eestvedamine |
Spordiliidud, spordiklubid |
|
3. Kampaaniate, propaganda-ürituste korraldamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid, spordiliidud |
|
4. Koostöösidemete loomine |
Spordiliidud, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, EOK, KM, |
|
5. Infovahetuse korraldamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordiliidud, EOK, KM, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid |
|
6. Koolituse organiseerimine ja vahendamine |
Spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, spordiklubid |
|
7. Ajalehtede ja raamatute kirjastamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, EOK, KM, spordiklubid |
|
8. Ühishangete (meened, spordiinventar jt) korraldamine |
Spordiliidud |
|
9. Ruumide, varustuse renditeenus |
Ettevõtted, spordiliidud, EOK, KM, spordiklubid |
Sisemised tegevusvaldkonnad
Liidu sisemised tegevusvaldkonnad on:
- Töö spordi seadus-, korraldusloome ja normatiivsete aktidega;
- Mainekujundus, avalikud suhted, kommunikatsioon;
- Spordiharidus, teadus ja arendustegevus;
- Koostöö- ja partnerlussuhted;
- Liikmetele suunatud tegevus ja organisatsiooniline töö:
- Liikmed
- Teenused, üritused
- Eelarve
- Planeerimine, aruandlus
- Töögrupid
Partnerid
Liidu peamisteks partneriteks oma eesmärkide täitmisel on:
- Kultuuriministeerium
- Põllumajandusministeerium
- Eesti Olümpiakomitee
- CESS (Confederation Europeanne Sport Sante) - Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsioon.
- ISCA (International Sport and Culture Association) - Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Liit
- CSIT (Confédération Sportive Internationale du Travail) - Rahvusvaheline Töölisspordi Konföderatsioon
- Omavalitsuste liidud
- "Maaleht"
- spordialaliidud
- üle-eestilised spordiühendused
- maakondade spordiliidud
Põhimõtted ja väärtused
Liidu tegevust läbivad põhimõtted ja väärtused:
Avatus
- Liit on oma tegevuses suunatud väljapoole st omab aktiivset kontakti erinevate organisatsioonidega ning on uute, spordi arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetajaks.
- Igal Liidu liikmel on õigus öelda välja oma arvamus, juhtida tähelepanu ebakõladele ja rääkida kaasa Liitu puudutavate otsuste langetamisel.
- Liit järgib oma tegevuses ausa mängu põhimõtteid.
Demokraatlikkus
- Liikmete osalemine juhtorganites esindajate kaudu.
- Otsustamine liidu juhtorganites poolthäälte enamuse alusel.
- Kõigis otsustustes taotletakse konsensust.
Initsiatiivikus
- Initsiatiivi ja omaalgatuse toetamine
Koostöö ja partnerlus
- Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine tegevuse kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning üksteist toetavad töösuhted
Liikmete lojaalsus
- Liidu liige on lojaalne Liidule ega ohusta oma organisatsiooni tegemistega kunagi Liidu mainet.
- Liidu liige ei diskrediteeri peetavat ametit ega kolleegide mainet.
Põhikirja, traditsioonide järgimine
- Heade, eetiliste tavade järgimine, Liidu liikmete omavahelises suhtlemises, Liidu ja tema liikmete hea nime ja väärika maine kujundamine.
- Oma sümboolika kasutamine Liidu esindamisel.
Tegutseb liikmete huvides
- Liidu orientatsioon tulemuse saavutamisele liikmete juures.
- Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine.
- Maakondade spordiliitude liikmesklubide ja nende liikmete toetamine ja tunnustamine.
Tervete eluviiside propageerimine
- Arengu, tegevuste toetamine, mis tagab tervislike eluviiside väärtustamise
Usaldusväärsus
- Liit loob oma tegevusega liikmete, partnerite ja klientide vahel vastastikuse arusaamise ja usalduse õhkkonna.
Uuenduslikkus
- Liidu liikmete õppimisvõime arendamine ning uuenduslike ideede ja tegevuste toetamine.
- Liidu poolt koolituse pakkumine partneritele ja klientidele.
- Liidu organisatsiooni ülesehituses ja tegevuses kaasaegsete meetodite ja vahendite rakendamine.
Missioon
Aidata kaasa spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele, edendades liidu ühistegevust liikmete huvidest lähtudes, heade sporditavade ja traditsioonide ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.
Visioon - 2018
Eestimaa Spordiliit Jõud on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav spordiliit. Koostöös maakondade spordiliitudega on loodud atraktiivsed võimalused spordi ja liikumisharrastusega tegelemiseks ja kõrgel tasemel rahvusvaheliste kultuuri- ja harrastusspordi festivalide korraldamiseks, kindlustades Euroopa Liidu ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut.
Strateegilised aspektid
Liidu tegevuse olulised strateegilised aspektid on:
Ühiskondlik mõju - liidu väärtusloome - mõjukuse aspekt
Kliendid ja partnerid - liidu teenindusvõime aspekt
Ressursid - liidu vahendite maht, mahu kasvu ja kasutamise tõhususe aspekt
Protsessid ja struktuurid - liidu sooritusvõime ja funktsioneerimise aspekt
Töötajaskond - liidu personali uuenemise ja koosseisude vaimse ja füüsilise töövõime aspekt
Kriitilised edutegurid (edueesmärgid)
Liidu kriitilised edutegurid (edueesmärgid), hindamiskriteeriumid, eesmärgi tasemed 2018 (alustase 2010) ja tegevused rühmitatuna strateegiliste aspektide kaupa on:
Ühiskondlik mõju
|
Eesmärk |
Hindamis- kriteerium |
Eesmärgi tase (2018) |
Tegevus |
|
Liikmete arv on püsinud stabiilsena |
- Liikmete arv |
15 |
1. Liikmete osaluse ja kaasatuse tagamine |
|
Kasvanud spordiüritustel osalejate ja spordiga tegelevate inimeste arv |
- Spordiüritustel osalejate arv - Spordiklubides tegutsejate arvu kasv |
10% |
1. Spordiürituste eeskujulik ette-valmistamine |
|
Riiklikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused arvestavad Liidu seisukohtadega |
- Arvestatud ettepanekute arv - Riigieelarvest finantseerimise kasv |
+ 50%
|
1. Ühiste seisukohtade väljatöötamine ja ettepanekute esitamine 2. Kontaktvõrgu hoidmine 3. Osalemine erinevate töörühmade töös |
|
Üldsuse kasvanud terviseteadlikkus |
- Liikumisharrastajate arvu kasv |
1,5 korda |
1. Kajastamine ajakirjanduses |
Kliendid ja partnerid
|
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2018) |
Tegevus |
|
Liidu kõrge maine |
- Positiivsete meediasündmuste arv - Organisatsiooniliste tunnustuste arv |
20 |
1. Positiivsete sõnumite edastamine 2. EMSL Jõud sümboo-lika täiendamine |
|
Liidu poolt osutatavate teenuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet |
- Lisandunud teenuste arv - Klientide, partnerite, liikmete rahulolu |
4
|
1. Ruumide korrashoiu tagamine, remont 2. Koolituste korraldamine 3. Kirjastustegevuseks algmaterjali kogumine, ideede korjamine 4. Meenete tellimine (idee- konkurss) |
|
Liidu poolt korraldatavate ürituste hea tase (iga Jõudi korraldatud võistlus on suursündmuseks) |
- Läbiviidud ürituste arv - Osalejate arv - Osalejate rahulolu |
30
|
1. Kaasaegsete võistlus-paikade valimine 2. Kvalifitseeritud kohtunike kasutamine 3. Konkreetsed juhendid 4. Tõhus reklaam 5. Tulemuste kajastamine meedias |
|
Toimib kõigile osalemist võimaldav, laiahaardeline ja mitmetasandiline võistlussüsteem |
- erinevate ürituste arv |
30 |
1 Võistlussüsteemi järjepidevus |
|
Informeeritud kliendid ja partnerid |
- Kodulehe külastuste arvu kasv - Infomaterjalide tiraazi kasv |
25%
1,5 korda |
1. Kodulehe täiendamine ja haldamise korraldamine 2. Infopäevade korraldamine 4. Koostöö meediaga |
|
Informeeritud liikmeskond |
- Liikmete rahulolu |
90% |
1. Informatsiooni vahendamine 2. Suhtluses MSN ja Skype kasutamine |
Ressursid ja tingimused
|
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2018) |
Tegevus |
|
Tasutud liikmemaksud |
- Õigeaegne laekumine |
100% |
1. Tasumistähtaegade meeldetuletamine |
|
Efektiivselt ja säästlikult kasutatud eelarve |
- Eelarve tulude mahu kasv |
50% |
1. Eelarvevahendite suurendamine |
|
Kaasatud täiendavad vahendid fondidest ja programmidest |
- Esitatud projektide arv - Rahastatud projektide arv - Esitatud ja rahastatud projektide suhe - Laekunud täiendavad vahendid |
10 5 2/1
10% eelarvest |
1. Projektideede genereerimine 2. Projektide kirjutamine ja esitamine
|
|
Kaasatud sponsorite vahendid |
- Laekunud vahendid |
2 korda |
1. Sponsorlepingute sõlmimine |
|
Läbiviidud tasulised kampaaniad ja üritused |
- Laekunud vahendid |
25% eelarvest |
1. Ürituste ettevalmistamine ja korraldamine |
|
Liidu kaasabil paranenud sportimis-tingimused |
- Ehitatud, renoveeritud spordirajatiste arv |
|
1. Konsulteerimine spordipaikade projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueerimisel 2. Lisavahendite kaasamine |
Protsessid ja struktuurid
|
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2018) |
Tegevus |
|
Liit tegutseb tervikliku organisatsioonilise süsteemina - üldkogu, juhatus, professionaalne palgaline sekretariaat ja tihe regionaalne koostöö |
-Liidu tegevuste terviklikkus ja koostöö |
100% |
1. Tegevuste planeerimine ja elluviimine |
|
Tähtaegselt täidetud ja täpselt järgitud sisemised otsused, tegevuskavad ja -plaanid |
- Plaanide ja kavade olemasolu
|
95% |
1. Tegevuskavade ja plaanide koostamine 2. Tegevuskavade ja plaanide elluviimine 3. Otsuste ja plaanide täitmise aruannete koostamine |
|
Suurenenud eraalgatused spordirajatiste ehitamisel ja sporditegevuse läbiviimisel |
- Algatuste arv
|
15 |
1. Ideede esitajate tunnustamine, motiveerimine |
|
Demokraatlik juhtimine ja selgitatud ühishuvid |
- Konsensuslike otsuste arv |
50% |
1. Juhatuse liikmete vahel vastutusvaldkondade määratlemine 2. Liikmete ühishuvide selgitamine |
|
Arenenud välissidemed
|
- Kontaktide arvu kasv - Projektides osalemiste arvu kasv |
2 1 |
1. Kontaktide otsimine 2. Aktiivne osalemine rahvusvahelistel kohtumistel |
Inimressursid
|
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2018) |
Tegevus |
|
Motiveeritud töötajad |
- Töötajate rahulolu |
95% |
1.head töötingimused 2. |
|
Kaasaegsed töötingimused ja tööõhkkond |
- Kaasajastatud töökohtade arv |
100% |
1. "Jõudi" maja renoveerimise äriprojekti koostamine 2. Kaasaegse töökeskkonna kujundamine 3. Infotehnoloogia täiustamine |
|
Kompetentne ja õppiv organisatsioon |
- Koolituste arv - Koolitustel osalejate arv - Ühisürituste arv - Kompetentsete töötajate olemasolu |
5
150 90% |
1. Täiendkoolituse plaani koostamine ja koolituse korraldamine 2. Õppereiside korraldamine
|
Seire ja hindamine
Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise EDUKUSE ja TULEMUSLIKKUSE kohta, st. kui hästi kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmärke.
Läbiviidud tegevuse eesmärkidele vastavuse hindamine ja käesoleva strateegia-dokumendi läbivaatamine ja uuendamine toimub liikmete ettepanekute alusel juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas.
Käesolev arengukava on kinnitatud Eestimaa Spordiliidu Jõud üldkogu otsusega 25.mail 2011.a. Tallinnas.
EMSL Jõud üldkogu koosolekul 24.mail 2016.a pikendati arengukava kehtivust 2018. aastani.
EMSL Jõud arengukava 2011 - 2015 koostamist ja elluviimist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
