Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

Eestimaa Spordiliit Jõud (lühinimetus EMSL Jõud) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud spordi harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele.
Liidu nimi inglise keeles on Estonian Sports Association Jõud.
Eestimaa Spordiliit Jõud, (edaspidi liit) ühendab maakondade spordiliite ja -ühendusi ühistegevuseks, ühiste eesmärkide elluviimiseks ning vabatahtliku spordiliikumise koordineerimiseks.
Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, Eesti Spordi Hartast ning käesolevast põhikirjast.
Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
Liit on eraõiguslik juriidiline isik, kelle õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.
Oma õiguste teostamiseks on liidul õigus pöörduda riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite või kohtute poole.
Liidul on oma sümbolid ja atribuutika ning tal on nende valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
Liidu asukohaks on Tallinn, Toompuiestee 21 ning tema tegevuspiirkond on Eesti Vabariik. Liit on asutatud 11.07.1990.a. ja on 1946.a. loodud Vabatahtliku Spordiühingu "Jõud" õigusjärglane.

II LIIDU EESMÄRK JA TEGEVUS

Liidu tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele, edendades liidu ühistegevust liikmete huvidest lähtudes, heade sporditavade ja traditsioonide ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.

Eesmärkide täitmiseks liit:

1) esindab ja kaitseb oma liikmete huve ning õigusi riigiasutustes ja teistes organisatsioonides;
2) teostab koos liikmetega spordiliikumise planeerimist, demokraatlike struktuuride väljaarendamist ja spordialast propagandat ning korraldab väljaõpet ja enesetäiendamist;
3) korraldab kasumit mittetaotleval viisil sportlikku tegevust- võistlusi, spordiüritusi, laagreid, kokkutulekuid;
4) arendab koostööd teiste spordiorganisatsioonide, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, äri- ning muude ühingute ja üksikisikutega;
5) osutab abi tipp-, võistlus- ja harrastussportlaste tegevuse toetamisel;
6) koostab liidu spordiürituste kalenderplaani ja töötab välja võistlusjuhendid;
7) toetab ja autasustab sportlasi, sporditöötajaid ja -aktiviste ning teeb ettepanekuid autasustamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele;
8) hangib spordialast informatsiooni ja korraldab selle levi;
9) moodustab oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks ettevõtteid ja fonde;
10) soodustab spordiliikumise toetamiseks loodavate iseseisvate üksuste moodustamist;
11) stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;
12) viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.

III LIIDU LIIKMED

Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud - mittetulundusühingutena tegutsevad maakondade spordiliidud ja ühendused arvestusega igast maakonnast üks, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad liidu tegevuses ning tasuvad igal aastal liikmemaksu.
Liidu liikmeks võetakse taotleja selleks volitatud juhtorgani esitatud kirjaliku avalduse alusel juhatuse otsusega. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkogul.
Liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme lõppemise korral tema liikmelisus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikme õigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus.
Liidu liikmel on õigus oma juhtorgani otsusel liidust välja astuda pärast 3-kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik. Liige loetakse väljaastunuks liidu juhatuse otsusega.
Liikme võib liidust välja arvata juhatuse ettepanekul Üldkogu otsusega kui ta ei täida põhikirja või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või on jätnud tasumata liikmemaksu 2 aasta jooksul. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.
Liidu liikme õigused:
1) vastavalt käesolevale põhikirjale osaleda ja olla esindatud igakülgselt liidu kõigil üritustel ja tegevustes;
2) valida ja olla valitud oma esindajate kaudu kõigisse liidu valitavatesse organitesse;
3) kasutada liidu sümboleid ja atribuutikat;
4) esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel;
5) esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
6) teha ettepanekuid liidu raames alatiste ja ajutiste ühenduste moodustamiseks;
7) liidust välja astuda.
8) kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi.
Liidu liige on kohustatud:
1) järgima liidu põhikirja ning täitma liidu organite otsusega liikmele ettenähtud kohustusi;
2) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärgi ja põhimõtete eest;
3) tasuma õigeaegselt liikmemakse;
4) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;
5) oma esindajate kaudu osalema korraliste ja erakorraliste üldkogude ning liidu valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
6) juriidilisest isikust liikme ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise või lõpetamise korral viivitamatult informeerima sekretariaati. Teisi kohustusi saab liikmetele kehtestada liidu üldkogu ja liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE

Liidu juhtorganid on üldkogu, juhatus ja revisjonitoimkond.
Liidu palgaliseks täitevkorraldavaks tööorganiks on sekretariaat, kes oma igapäevase praktilise tegevusega viib ellu üldkogu ja juhatuse otsuseid. Sekretariaadi tegevust juhib peasekretär.
Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete esindajatest koosnev üldkoosolek, mida nimetatakse üldkoguks. Üldkogul võivad osaleda:
1) lihtkirjaliku volikirja alusel üks hääleõiguslik esindaja iga liidu liikme kohta;
2) hääletamise õiguseta – liikmete hääleõiguseta esindajad, revisjonitoimkonna liikmed, juhatuse liikmed ja kutsutud külalised.
Üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõppemisele järgneva poolaasta jooksul. Üldkogu kokkukutsumisest peab teatama 15 päeva ette ning kokku-kutsumise teates peab olema ära näidatud üldkogu toimumise aeg, koht ja päevakord.
Juhatus peabüldkogu kokku kutsuma hiljemalt 30 päeva jooksul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkogu käesolevas punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Üldkogu võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, kusjuures selle ainupädevusse kuulub :
1) põhikirja vastuvõtmine, muutmine ning täiendamine;
2) liidu eesmärgi muutmine
3) liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
4) liidu arengukava ja tegevussuundade kinnitamine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) presidendi, peasekretäri, juhatuse liikmete ja revisjonitoimkonna valimine;
7) juhatuse ning revisjonitoimkonna liikmete arvu kinnitamine;
8) liikmeskonnast välja arvamise otsustamine juhatuse ettepaneku põhjal;
9) sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kindlaksmääramine;
10) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
Üldkogu juhatab president või liikmete soovil üldkogul valitud juhataja.
Üldkogu viiakse läbi üldkogul vastuvõetud reglemendi järgi.
Hääletamise kord määratakse üldkogu reglemendiga. Kui ka üks üldkogul osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta vastu salajase hääletamise teel.
Üldkogu kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla üldkogu juhataja ja protokollija.
Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole liidu liikmetest.
Juhul, kui vajalikku kvoorumit ei kogune, määrab juhatus uue üldkogu läbiviimise päeva. Uus üldkogu tuleb läbi viia mitte varem kui 10 päeva pärast ning mitte hiljem kui 20 päeva jooksul esimest korda kokkukutsutud üldkogu päevast arvates. Teist korda kokkukutsutud üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkogu kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkogul on esindatud kõik liidu liikmed.
Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkogul on esindatud liidu kõik liikmed.
Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkogul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkogul esindatud liidu liikmele. Igal liidu liikmel on hääletamisel üks hääl.
Üldkogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalevate liidu liikmete esindajatest.
Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Liidu liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
Üldkogu poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Põhikirja muutmise kohta võib üldkogu vastu võtta otsuseid kui selles on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkogus osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
Üldkogu otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkogu otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
Juhatus on liidu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kes juhib liidu tegevust vastavalt käesolevale põhikirjale üldkoosolekute vahelisel ajal.
Juhatus valitakse kuni neljaks aastaks ning juhatuse liikmete arvu otsustab üldkogu. Juhatuse liikmete minimaalne arv on viis ja maksimaalne kümme.
Juhatusse kuuluvad president, peasekretär ja juhatuse liikmed.
President ja peasekretär valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
Juhatuse liikmete valimiseks on kandidaatide esitamise õigus kõigil liidu ja liidu juhatuse liikmetel. Kandidaadid tuleb esitada sekretariaati 7 päeva enne üldkogu toimumist.
Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv. Vajadusel korraldatakse järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.
Liitu kõikides õigustoimingutes esindavad president ja peasekretär ainuisikuliselt või teised juhatuse liikmed ühiselt.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamist.
Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
Tagasi astunud või tagasi kutsutud juhatuse liikmed asendatakse üldkogul juhatuse liikmete valimise korra alusel.
Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande.
Juhatus otsustab kõik liidu tegevusse puutuvad küsimused, välja arvatud küsimused, mis põhikirja järgi kuuluvad üldkogu ainupädevusse.
Juhatuse pädevusse kuuluvad:
1) üldkogu ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
2) liikmete vastuvõtmise ja liikmete väljaastumise otsustamine ja üldkogule liikmete väljaarvamise kohta ettepanekute tegemine;
3) liidu tegevuskavade kinnitamine;
4) eelarve kinnitamine;
5) asepresidendi valimine;
6) spordiürituste kalenderplaani kinnitamine;
7) liikmetevahelise koostöö koordineerimine;
8) välissuhete korraldamine ja koordineerimine, rahvusvahelistesse spordiühendustesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
9) sümbolite ja atribuutika kinnitamine;
10) liidu töö korraldamiseks vajalike toimkondade moodustamine ning nende tööplaanide kinnitamine;
11) raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning esitamine üldkogule kinnitamiseks.
12) loa andmine laenude võtmiseks ja andmiseks, laenu suuruse kindlaksmääramine
13) sekretariaadi koosseisu ning töötasustamise põhimõtete kinnitamine;
14) stipendiumide määramine;
15) liidu autasustamise süsteemi kinnitamine;
16) konkursside väljakuulutamine ja nende tulemuste kinnitamine;
17) muude spordiliikumisse puutuvate üldküsimuste lahendamine.
Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.
Juhatuse koosolekuid juhib president, äraolekul asepresident või kohapeal valitud juhataja.
Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest.
Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või lõpetamist liidu poolt.
Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollides fikseeritakse juhatuse poolt vastu võetud otsused ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Üldkogu teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkogu määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
Revisjonitoimkond valitakse üldkogul kuni neljaks aastaks põhikirjas sätestatud valimiskorra alusel ning ta revideerib liidu finantsmajanduslikku olukorda ja liidu tegevust, dokumentatsiooni ning asjaajamist, koostab tulemuste kohta aruande ning esitab selle üldkogule. Revisjonitoimkonna liikmete arvu otsustab üldkogu.
Toimkonna esimees valitakse tema liikmete poolt lahtisel hääletamisel.
Revisjonitoimkonna liikmed peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidu sekretariaadis. Juhatus peab võimaldama revisjonitoimkonnal tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonitoimkond on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 revisjonitoimkonna liikmetest. Revisjonitoimkonna koosolekud protokollitakse. Otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonitoimkonna liikmed.

V LIIDU VAHENDID JA VARA

Liit omab rahalisi vahendeid ja vara, mis on vajalikud liidu tegevuseks ning mis moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) riiklikest ja omavalitsuste toetustest;
4) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
5) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, kirjastustegevusest, tehingutest kinnisvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste ees, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.
Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.
Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab peasekretär tegevusaruande ja tagab majandusaasta raamatupidamise aruande koostamise ning esitab need heakskiitmiseks juhatusele ning kinnitamiseks üldkogule. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Liit maksab makse riigi ja kohalikku eelarvesse õigusaktidega sätestatud korras, samuti esitab statistilised aruanded.

VI LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE

Liidu tegevus lõpetatakse:
1) Üldkogu otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkogu päevakorda iseseisva punktina, sellest ettenähtud korras liidu liikmetele teatatud, Üldkogul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkogul osalenud liidu liikmete esindajatest;
2) liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
3) üldkogu võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmeid;
4) pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt.
Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkogu otsusega ei ole ettenähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärkidega. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.
Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Liidu lõppemisel kustutatakse liit registrist liidu (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada.
Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule.
Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal.

VII LIIDU ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

Liidu ühinemise või jagunemise otsustab üldkogu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkogul osalenud ja esindatud liikmetest.
Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel kui Liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest. Ühendatav liit loetakse lõppenuks.
Liit võib ühineda ka teise liiduga (teiste liitudega) selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega).
Liit võib jaguneda ainult mittetulundusühinguteks ning osaleda ainult mittetulundusühingu jagunemisel.

Käesolev põhikiri on kinnitatud Eestimaa Spordiliidu Jõud üldkogu otsusega 21. märsil 2007.a. Tallinnas.

Põhikiri

EMSL Jõud majandusaasta aruanded