Arengustrateegia 2007 - 2010

Sisukord

Mõisted
Sissejuhatus
Strateegia olemus
Ajalugu
Möödunud arengperioodi (2003 – 2006) tulemused
Tendentsid tegevusvaldkonnas
Üldine olukord
Tugevused ja nõrkused
Võimalused ja ohud
Probleemid
Teenused ja kliendid
Sisemised tegevusvaldkonnad
Partnerid
Põhimõtted ja väärtused
Missioon
Visioon - 2016
Strateegilised aspektid
Kriitilised edutegurid (edueesmärgid)
Ühiskondlik mõju
Kliendid ja partnerid
Ressursid ja tingimused
Protsessid ja struktuurid
Inimressursid
Seire ja hindamine

 

Mõisted

Arengukava – pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu.
Avalik sektor - riigi ja omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, mis vahendavad, osutavad ja pakuvad kodanikele avalikke kaupu ja teenuseid.
Erasektor - üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis.
Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing.
Huvigrupp - inimeste grupp ja üksikisikud, kellele teatud tegevus või kavandatav poliitika avaldab otsest mõju
Kriitiline edutegur (edueesmärk) -  on eesmärk, mille edu korral või ebaõnnestumisel on kõige enam otsustavam ja otsene mõju organisatsiooni edule
Missioon – organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus.
Partnerlus - huvitatud osapoolte kaasamine tegevuste kavandamisel ja rakendamisel
Prioriteet – esmatähtis, millega arvestatakse eesmärke püstitades ja tegevusi kavandades.
Regioon – mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda või maakonda
Strateegia – kokkulepitud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks määratud üldine teostustee, mis arvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte
Strateegiline aspekt – organisatsiooni nn. konkurentsifaktor
Tegevussuund – olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada püstitatud eesmärgid.
Kompetents – teadmiste, kogemuste ja oskuste loetelu, millele peab vastama organisatsioon
Visioon – soovitud tulevikuseisund, mille poole organisatsioon oma tegevuses püüdleb.
Ühiskondlik väärtus (-kasu, -hüve, -mõju) – loodud uus väärtus (lisaväärtus)
Üldsus - iga isik, isikud või inimeste rühmad, kellel on selgesti tajutav huvitatus või osalisus konkreetses küsimuses

 

Sissejuhatus

Strateegia olemus

Käesoleva strateegia objektiks on Eestimaa Spordiliit Jõud, mis asutati eesmärgiga

1) edendada sporti ja sportlikku kasvatust elanikkonna kehalise ja vaimse jõu tõstmiseks ning

2) arendada liikmesliitude  ja koostööpartnerite ühistegevust.

 

EMSL Jõud on  katusorganisatsiooniks  järgmistele maakondade spordiühendustele:

 

• HARJUMAA  SPORDILIIT
• HIIUMAA  SPORDILIIT
• IDA-VIRUMAA  SPORDILIIT
• JÕGEVAMAA  SPORDILIIT  "KALJU"
• JÄRVAMAA  SPORDILIIT
• LÄÄNE  MAAKONNA  SPORDILIIT  "LÄÄNELA"
• LÄÄNE-VIRUMAA  SPORDILIIT
• PÕLVA  MAAKONNA  SPORDILIIT
• PÄRNUMAA  SPORDILIIT
• RAPLA  MAAKONNA SPORDILIIT
• SAAREMAA  VALDADE  SPORDILIIT
• TARTU  MAASPORDI  LIIT
• VALGAMAA  SPORDILIIT
• VILJANDIMAA  SPORDILIIT
• VÕRUMAA  SPORDILIIT

 

Liidust peab välja kujunema organisatsioon, mis tegutseb eelkõige liikmete ja spordiliikumise arengu huvides. Läbi liidu tegevuse peab paranema liidu liikmete  koostöövõime, partnerlus  avaliku sektoriga ja valdkonna seadusandlik regulatsioon, kasvama klientide, partnerite teadlikkus.

 

Käesolev strateegia määratleb Liidu arengu eesmärgid, mis on aluseks ühenduse tegevus-suundade ja detailsete tegevuste plaanide väljatöötamiseks. Strateegia on koostatud aastateks 2007 -2010.

 

Strateegia koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:

• EMSL Jõud põhikirjast
• Eesti Maaspordi Liit “Jõud” arengukavast 2003-2006

 

Strateegia koostamise eesmärgiks on kujundada ühine arusaam Liidu ülesannetest ja arengusuundadest, et tagada läbi mõtestatud ja sihipärase tegevuse Liidu stabiilne areng, mis aitaks efektiivselt ellu viia Liidu liikmete ühishuve.

 

Strateegia koostatakse neljaks aastaks, kusjuures peale igat lõppenud aastat antakse toimunud tegevusele hinnang ning vastavalt vajadusele viiakse sisse muudatused. Käesolev dokument on koostatud EMSL Jõud juhatuse algatusel, liikmete esindajate osavõtul.

 

Ajalugu

• 15.detsember 1946.a. -   Asutati vabatahtlik spordiselts "Jõud"
• 7.mai 1951.a.  -   VS "Jõud" reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks "Kolhoosnik”
• 31.august 1956.a. -  Moodustati taas spordiühing "Jõud"
• 25.aprill 1987.a. -  "Jõud" ühendati "Kaleviga". 25. aprillil peeti Tallinnas ESO "Jõud" ja EVO "Kalev" Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon "Kalev".
• 11.juuli 1990.a. - Moodustati Eesti Maaspordi Liit "Jõud", spordiühingu "Jõud" õigusjärglane

​

Möödunud arenguperioodi (2003 – 2006) tulemused

Liidu arenguperioodi 2003 – 2006 olulisteks  tulemusteks on:

 

• liidu kindel koht eesti spordimaastikul,
• Eesti Maaspordimängude ja teiste  traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine,
• koostöösidemete tihenemine erinevatel tasanditel,
• võistlussüsteemide paranemine,
• finantseerimise suurenemine,
• liidu kodulehekülje uuenemine,
• üldise infovahetuse täienemine,
• “Jõud” maja sisese remondi läbiviimine.

 

​Viimastel aastatel on paranenud nii sekretariaadi kui ka korraldatud õppereiside, täiendkoolituste ja ürituste kvaliteet.

 

Tendentsid tegevusvaldkonnas

Positiivselt on mõjutanud liidu tegevust üldine elatustaseme tõus, spordi kui meele-lahutuse ja moe tähtsustumine, sportimise tingimuste ja võimaluste paranemine, harrastusspordiga tegelejate arvu kasv, infotehnoloogia tormiline areng.

Negatiivselt on mõjunud liidu tegevusele Eesti spordikorralduse suutmatus tegutseda territoriaalselt, maainimeste vähene teenistus ja tööpuudus, noorte väike huvi spordi vastu, klubide vähene jätkusuutlikkus, spordirajatiste ja terviseradade  vähesus ning halb majandamine, nõrk suutlikkus täiendavate rahade taotlemisel.

 

Üldine olukord

Liit näeb oma töös järgmisi tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte ning probleeme:

 

Tugevused ja nõrkused

Tugevused

Nõrkused

Traditsioonide jätkumine Vabariiklik võrgustik Spordiaktiiv Eesti Maaspordimängude korraldamine Valdade ja väikelinnade mängude läbiviimine Eesti Vabariigi tunnustus Teotahtelised osalejad võistlustel Koostöövalmidus Avatus teistele spordiorganisatsioonidele Jätkusuutlikkus Koolitused, koostööpäevad Finantseerimise stabiliseerumine Raamatute väljaandmine Infoleht

Osade liikmete passiivsus Uut tegevust vähe Orienteeritus on veteranidele Vähene mõju spordipoliitika kujundamisel Nõrk infotehnoloogia kasutamise oskus Üldine huvi spordiorganisatsioonide vastu on vähene Spordiürituste korraldamise tase on paigalseisus Nõrk juhatus, juhatuse liikmete passiivsus Lobbytöö vähesus Vähene võimekus tutvustada liitu ja korraldatavaid üritusi Liikmesorganisatsioonide juhtide vähene kaasamine  ühistegevust puudutavates küsimustes Vähene projektide kirjutamine Poliitilises sõltuvuses finantseerimine Heade ideede sumbumine ja tähelepanuta jätmine Puudulik tunnustamissüsteem Nõrk mainekujundus, ürituste reklaam Paigast ära prioriteedid Elanikkonna (võistlejate) vähene teadlikkus EMSL Jõud olemasolust, tegevusest Rahulolu olemasoleva olukorraga

 

Võimalused ja ohud

Kasutamata võimalused

Ohud ja riskid

Kultuuripoole kaasamine ürituste korraldamisel Atraktiivsete alade kaasamine Noorte  kaasamine Poliitiline lobbytöö Regionaalne spordikorraldus Paremini kajastatud tegevus (reklaam) Sporditöötajate motivatsiooni tõstmine Sporti puudutavate seaduste soodsamaks muutmine Fondide rahade parem kasutamine Projektide kirjutamise koolitused Spordi tegevuskavade efektiivne koostamine ja elluviimine Tihe koostöö EOKiga Teaduse kaasamine Rahvusvaheline suhtlemine Spordiinfokeskuse loomine Omavalitsuste sisesed spordiüritused, sporditegevus Kodukohajärgse spordiliikumis-harrastuse hoogustamine, täiendamin Liikumisharrastuse projektide algatamine ja läbiviimine Spordialade nimekirja laiendamine, milledel korraldatakse “Jõudi” MV Üle-eestilise “Jõudi” spordivõistluste süsteemi arendamine Koostöös riigi, EOK ja teiste partneritega Eesti Spordimängude korraldamine Eesti spordis toimuvate uuenduste ja võimaluste kasutamine

Rahvastiku vähenemine Kuritegevuse tõus Elukalliduse tõus Riigikogu valimiste ebasoodne mõju Projektide rahastamata jätmine Sporditöötajate vananemine Rahastamise põhimõtete muutumine Koolide kehalise kasvatuse tundide madal kvaliteet Sporditöötajate madal palk Noorte arvutisõltuvus Tarbimisele suunatud reklaami mõju Üldine tervisliku seisundi halvenemine Huvi puudumine, mugavusstsoonis olemine Takistused rahvusvahelises suhtluses (võõrkeeleoskuse puudumine) Koostatud arengukava jääb laua- sahtlisse Liidu liikmete arvu vähenemine Vähene tunnustus organisatsioonile, tema tegevusele

 

Probleemid

1. Maine kujundamise puudulikkus, teavitamise vähesus
2. Vähene mõju Eesti spordipoliitikale
3. Sihtgrupi ebamäärasus
4. Vähene orienteeritus noortele
5. Sekretariaadi liigne “raamides olemine”
6. Vähene meeskonnatöö

 

Teenused ja kliendid

Liidu peamised teenused oma klientidele on:

Teenused	Kliendid
1. Spordiürituste (sh võistluste) korraldamine	Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud,
2. Ühisprojektide kirjutamine ja läbiviimise eestvedamine	spordiliidud, spordiklubid
3. Kampaaniate, propagandaürituste korraldamine	Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid, spordiliidud
4. Koostöösidemete loomine	spordiliidud, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, EOK, KM,
5. Infovahetuse (sh leht, koduleht) korraldamine	Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordiliidud, EOK, KM, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid
6. Koolituse organiseerimine ja vahendamine	spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, spordiklubid
7. Ajalehtede ja raamatute kirjastamine	Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, EOK, KM, spordiklubid
8. Spordirajatiste projekteerimise ja ehitamise nõustamine	spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid
9. Õigusabi vahendamine	spordiliidud, ettevõtted, spordiklubid
10. Ühishangete (meened, spordiinventar jt) korraldamine	spordiliidud,
11. Ruumide, varustuse renditeenus	ettevõtted, spordiliidud, EOK, KM, spordiklubid

 

Sisemised tegevusvaldkonnad

Liidu sisemised tegevusvaldkonnad on:Töö spordi seadus-, korraldusloome ja normatiivsete aktidega;Mainekujundus, avalikud suhted, kommunikatsioon;Spordiharidus, teadus ja arendustegevus;Koostöö- ja partnerlussuhted;Liikmetele suunatud tegevus ja organisatsiooniline ning arvestusalane töö:

• Liikmed
• Teenused, ürituse
• Eelarve
• Planeerimine, aruandlus
• Töögrupid

​

Partnerid

Liidu peamisteks partneriteks oma eesmärkide täitmisel on:

• Kultuuriministeerium
• Eesti Olümpiakomitee
• CESS (Confederation Europeenne Sport Sante) - Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsioon.
• ISCA (International Sport and Culture Association) - Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Liit
• Omavalitsuste liidud
• “Maaleht”
• spordialaliidud
• üle-eestilised spordiühendused

​

Põhimõtted ja väärtused

Liidu tegevust läbivad põhimõtted ja väärtused:
Avatus - 
-  Liit on oma tegevuses suunatud väljapoole st omab aktiivset kontakti erinevate organisatsioonidega  ning on uute, spordi arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetajaks.
-  Igal Liidu liikmel on õigus öelda välja oma arvamus, juhtida tähelepanu ebakõladele ja rääkida kaasa Liitu puudutavate otsuste langetamisel.
-  Liit järgib oma tegevuses ausa mängu põhimõtteid.
Demokraatlikkus –
-  Liikmete osalemine juhtorganites esindajate kaudu.
-  Otsustamine liidu juhtorganites poolthäälte enamuse alusel.
-  Kõigis otsustustes taotletakse konsensust.
Initsiatiivikus –
-  Initsiatiivi ja omaalgatuse toetamine
Koostöö ja partnerlus –
-  Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine tegevuse kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning üksteist toetavad töösuhted
Liikmete lojaalsus –
-  Liidu liige on lojaalne Liidule ega ohusta oma organisatsiooni tegemistega kunagi Liidu mainet.
-  Liidu liige ei diskrediteeri peetavat ametit ega kolleegide mainet.
Põhikirja, traditsioonide järgimine –
-  Heade, eetiliste tavade järgimine, Liidu liikmete omavahelises suhtlemises, Liidu ja tema liikmete hea nime ja väärika maine kujundamine.
-  Oma sümboolika kasutamine Liidu esindamisel.
Tegutseb liikmete huvides –
-  Liidu orientatsioon tulemuse saavutamisele liikmete juures.
-  Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine.
-  Maakondade spordiliitude liikmesklubide ja nende liikmete toetamine ja tunnustamine.
Tervete eluviiside propageerimine –
-  Arengu, tegevuste toetamine, mis tagab tervislike eluviiside väärtustumise
Usaldusväärsus –
-  Liit loob oma tegevusega liikmete, partnerite ja klientide vahel vastastikuse arusaamise ja usalduse õhkkonna.
Uuenduslikkus –
-  Liidu liikmete õppimisvõime arendamine ning uuenduslike ideede ja tegevuste toetamine.
-  Liidu poolt koolituse pakkumine partneritele ja klientidele.
-  Liidu organisatsiooni ülesehituses ja tegevuses kaasaegsete meetodite ja vahendite rakendamine.

 

Missioon

Aidata kaasa spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele, edendades liidu ühistegevust liikmete huvidest lähtudes, heade sporditavade ja traditsioonide ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.

 

Visioon - 2016

Eestimaa Spordiliit Jõud on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav  spordiliit. Koostöös maakondade spordiliitudega on loodud atraktiivsed võimalused spordi ja liikumisharrastusega tegelemiseks ja kõrgel tasemel rahvusvaheliste kultuuri- ja harrastusspordi festivalide korraldamiseks, kindlustades Euroopa Liidu ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut.

 

Strateegilised aspektid

Liidu tegevuse olulised strateegilised aspektid on:
Ühiskondlik mõju - liidu väärtusloome, mõjukuse aspekt
Kliendid ja partnerid – liidu teenindusvõime aspekt
Ressursid – liidu vahendite maht, mahu kasvu ja kasutamise tõhususe aspekt
Protsessid ja struktuurid – liidu sooritusvõime ja funktsioneerimise aspekt
Töötajaskond - liidu personali uuenemise ja koosseisude vaimse ja füüsilise töövõime aspekt

 

Kriitilised edutegurid (edueesmärgid)

Liidu kriitilised edutegurid (edueesmärgid), hindamiskriteeriumid, eesmärgi tasemed 2010 (alustase 2006) ja tegevused rühmitatuna strateegiliste aspektide kaupa on:

 

Ühiskondlik mõju

Eesmärk	Hindamis-kriteerium	Eesmärgi tase (2010)	Tegevus
Liikmete arv on püsinud stabiilsena	- Liikmete arv	15	1.  Liikmete osaluse ja kaasatuse tagamine
Kasvanud spordi-üritustel osalejate ja spordiga tegelevate inimeste arv	- Spordiüritustel osalejate arv - Spordiklubides  tegutsejate arvu kasv	7000 20%	1.  Spordiürituste eeskujulik ette-valmistamine 2.  Kampaaniate korraldamine
Riiklikud institutsioonid ja kohalikud oma-valitsused arvestavad Liidu seisukohtadega	- Arvestatud ettepanekute arv- Riigieelarvest finantseerimise kasv	17Kaks korda	1.  Ühiste seisukohtade väljatöötamine ja ettepanekute esitamine2.  Kontaktvõrgu loomine, hoidmine3.  Osalemine erinevate töörühmade töös
Üldsuse kasvanud terviseteadlikkus	- Liikumisharrastajate arvu kasv	Kaks korda	1.  Kajastamine ajakirjanduses

 

Kliendid ja partnerid

Eesmärk	Hindamiskriteerium	Eesmärgi tase (2010)	Tegevus
Liidu kõrge maine	- Positiivsete meediasündmuste arv- Organisatsiooniliste tunnustuste arv	25 20	1.  Positiivsete sõnumite edastamine 2.  MSL Jõud sümboolika kaasajastamine
Liidu poolt osutatavate teenuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet	- Lisandunud teenuste arv- Klientide, partnerite, liikmete rahulolu	4  100%	1.  Ruumide korrashoiu tagamine, remont2.  Koolituste korraldamine3.  Kirjastustegevuseks algmaterjali kogumine, ideede korjamine4.  Meenete tellimine (idee- konkurss)
Liidu poolt korraldatavate ürituste hea tase (iga Jõudi korraldatud võistlus on suursündmuseks)	- Läbiviidud ürituste arv- Osalejate arv- Osalejate rahulolu	30	1.  Kaasaegsete võistlus-paikade valimine2.  Kvalifitseeritud kohtunike kasutamine3.  Konkreetsed juhendid4.  Tõhus reklaam5.  Tulemuste kajastamine meedias
Informeeritud kliendid ja partnerid	- Kodulehe külastuste arvu kasv- Infomaterjalide tiraazi kasv	25% Kaks korda	1.  Kodulehe täiendamine ja haldamise korraldamine2.  Infopäevade korraldamine3.  Infolehe väljaandmine4.  Koostöö meediaga
Informeeritud liikmeskond	- Liikmete rahulolu	89-90%	1.  Informatsiooni vahendamine 2.  Suhtluses MSN ja Skype kasutamine

 

Ressursid ja tingimused

Eesmärk	Hindamiskriteerium	Eesmärgi tase (2010)	Tegevus
Tasutud liikmemaksud	- Õigeaegne laekumine	100%	1.  Tasumistähtaegade meeldetuletamine
Efektiivselt ja säästlikult kasutatud eelarve	- Eelarve tulude mahu kasv	75%	1.  Eelarvevahendite suurendamine
Kaasatud täiendavad vahendid fondidest ja programmidest	- Esitatud projektide arv- Rahastatud projektide arv- Esitatud ja rahastatud projektide suhe- Laekunud täiendavad vahendid	10 5 2/1 10% eelarvest	1.  Projektideede genereerimine2.  Projektide kirjutamine ja esitamine
Kaasatud sponsorite vahendid (sh riigi-eelarve)	- Laekunud vahendid	2 korda	1.  Sponsorlepingute sõlmimine
Läbiviidud tasulised kampaaniad ja üritused	- Laekunud vahendid	25% eelarvest	1.  Ürituste ettevalmistamine ja korraldamine
Liidu kaasabil paranenud sportimis-tingimuse	- Ehitatud, renoveeritud spordi-rajatiste arv		1.  Konsulteerimine spordipaikade projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueerimisel2.  Lisavahendite kaasamine

 

Protsessid ja struktuurid

Eesmärk	Hindamiskriteerium	Eesmärgi tase (2010)	Tegevus
Tähtaegselt täidetud ja täpselt järgitud sisemised otsused, tegevuskavad ja –plaanid	- Plaanide ja kavade olemasolu	95%	1.  Tegevuskavade ja plaanide koostamine2.  Tegevuskavade ja plaanide elluviimine3.  Otsuste ja plaanide täitmise aruannete koostamine
Suurenenud era-algatused spordi-rajatiste ehitamisel ja sporditegevuse läbiviimisel	- Algatuste arv	15	1.  Ideede postkast kodu-leheküljel2.  Ideede esitajate tunnustamine, motiveerimine
Demokraatlik juhtimine ja selgitatud ühishuvid	- Konsensuslike otsuste arv	50%	1.  Juhatuse liikmete vahel vastutusvald-kondade määratle-mine2.  Liikmete ühishuvide selgitamine
Arenenud välissidemed	- Kontaktide arvu kasv- Lepingute arvu kasv	21	1.  Kontaktide otsimine2.  Aktiivne osalemine rahvusvahelistel kohtumistel

 

Inimressursid

Eesmärk	Hindamiskriteerium	Eesmärgi tase (2010)	Tegevus
Motiveeritud töötajad	- Töötajate rahulolu	95%	1.  Motivatsiooni-süsteemi väljatööta-mine
Kaasaegsed töötingimused ja tööõhkkond	- Kaasajastatud töökohtade arv	100%	1.  “Jõudi” maja renoveerimise äriprojekti koostamine2.  Kaasaegse töökeskkonna kujundamine3.  Infotehnoloogia kaasajastamine
Kompetentne ja õppiv organisatsioon	- Koolituste arv- Koolitustel osalejate arv- Ühisürituste arv- Kompetentsete (uuendusmeelsete) töötajate olemasolu	5 150 90%	1.  Täiendkoolituse plaani koostamine (sh võõrkeelte kursus) ja koolituse korraldamine2.  Õppereiside korraldamine

 

Seire ja hindamine

Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise EDUKUSE ja TULEMUSLIKKUSE kohta, st. kui hästi kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmärke.

 

Läbiviidud tegevuse eesmärkidele vastavuse hindamine ja käesoleva strateegia-dokumendi läbivaatamine ja uuendamine toimub liikmete ettepanekute alusel juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas.

 

Käesolev arengukava on kinnitatud Eestimaa Spordiliidu Jõud üldkogu otsusega 21. märsil 2007.a. Tallinnas.