Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959-1970

Jüriöö jooksude ajaloo algus Keilas 

Esimesel orienteerumisjooksu täishooajal alustati ka Jüriöö jooksu. Sellise öise teatejooksu ellukutsumise aluseks sai tore idee ─ pakkuda orienteerujatele spordiala atraktiivsemaks muutvat ja laia kõlapinda leidvat propagandavõistlust. Seni oli selline suur propagandaüritus puudunud. Jooksu korraldamise mõtte oli 1960. aasta talvel andnud jälle alatine ideegeneraator Aleks Kaskneem, on rääkinud kolme esimese jooksu peasekretär Asta Rääk. Oma mõtte läbisurumiseks tollastes jäikades instantsides leidis Kaskneem ajaloost sobiva sündmuse ─ Jüriöö jooks ja tõrvikutega ratsanike rongkäik pidi meenutama ideoloogiliselt sobivat Jüriöö ülestõusu aastast 1343.

 

Aleks Kaskneeme idee elluviijaks sai Endel Tuul, kes algul oli kõikidel jooksudel peakohtunik ning kujundas jooksust sellise ürituse, nagu me seda aastaid hiljem tundsime. Kahekesi koos leidsid nad toetajateks maaspordiühingu Jõud ja ajalehe Spordileht.

 

Kuidas esimese võistluseni üldse jõuti

Tagasivaatena 20 aastat hiljem on Jõu Kesknõukogu tolleaegne õppe-spordiosakonna instruktor Henn Saarmann ajalehes Spordileht meenutanud, millist diplomaadi osavust pidi üles näitama Endel Tuul [Saarmann 1979]: Endel Tuul pakkus välja idee korraldada Jüriöö ülestõusu tähistamiseks Harjumaal öine orienteerumisjooks. Erilist vaimustust ettepanek ei tekitanud, oli isegi vastuseisjaid. «Jõu» rahakott oli kõhnuke. Tuul oskas selgeks teha, kui väga kaunis ala on orienteerumisjooks. «Tuleme 100–150 rublaga toime. Teeme odavalt, küll toetajaid leidub,» veenis Tuul. Kui aga otsus langetati Jüriöö jooksu kasuks ja hakkasime üritust paika panema, selgus, et ka viiesajast rublast jääb napiks. Tagantjärele tundsime heameelt kordaläinud võistlusest ja kulutatud rubladest polnud põrmugi kahju. Üritus oli tõepoolest romantiline ja põnev. Rändkarika pani võitjavõistkonnale välja Spordileht, autasustati ka parimat maaspordiühingu võistkonda ja parimat põllumajandusasutust.

 

Aleks Kaskneem kirjutas 1960. aasta aprillis Jüriöö jooksu tutvustamiseks Spordilehes kaks artiklit. Esimeses artiklis rääkis ta jooksu ideest ja tutvustas võistlusreegleid. Öine teatejooks oli planeeritud viieliikmelistele võistkondadele, alul stardivad kaks naist ja seejärel kolm meest. Teatevahetus toimub kontrollpunktides. Naistel tuli oma vahetuses läbida 1,5 kuni 2,5 km ning meestel 3–4 kilomeetrit, kaasas pidid olema taskulamp ja signaalvile. Jüriöö jooksuga kaasnes esimestel aastatel suur atraktiivne melu ─ tõrvikutega rongkäik, suur lõke, orkester, isetegevusettekanded, ühislaulud jne. Kuna teatevahetuspunktid asusid võistluskeskusest kaugel, enamasti metsas või künklikul maastikul, siis ei tulnud rohkearvuline publik mitte võistlusele kaasa elama, vaid jälgima suurejoonelist avatseremooniat ja tõrvikurongkäiku ─ selle ees liikusid muistseteks sõdalasteks riietatud ratsanikud. Pärast starti publik tavaliselt lahkus. Alles 1963. aastast paigutati start, finiš ja teatevahetuspaik kokku ühte kohta, siis sai võistlust jälgida algusest lõpuni.

 

See öine teatejooks omandas tohutu populaarsuse (1984. aasta juubelijooksul oli Padisel stardis juba 204 võistkonda rohkem kui tuhande jooksjaga!).