Koolispordi liit ja spordiliit Jõud jäävad riigi toetusest ilma

Kohalikke spordiklubisid koondavatel maakondlikel spordiliitudel on omakorda kaks üleriigilist katusorganisatsiooni: Eestimaa Spordiliit Jõud ning Eesti Koolispordi Liit. Riik annab neile aastas kahepeale umbes pool miljonit eurot. Sellest väiksem osa liigub kohe allapoole edasi, suurem osa kulub üleriigiliste võistluste korraldamisele.

Päev enne jaanipühi said mõlema organisatsiooni juhid kultuuriministeeriumist teate, et tuleva aasta eelarves neil enam kohta ei ole.

Jõu peasekretäri Tarmo Volti sõnul valmistab organisatsioon parasjagu ette oma kaubamärgiüritust - Eestimaa suvemänge, kuhu oodatakse üle 3000 inimese. Ministeeriumi kiri tuli talle üllatusena.

"Seda pole eelnevalt ei arutatud ega analüüsitud. Minu kui Jõu tegevjuhiga pole sellest keegi isegi mitte rääkinud," sõnas Volt.

Sama üllatunud oli Eesti Koolispordi Liidu asepresident Tarmo Post.

"See tuli ikka täieliku šokina, ütlen ausalt. Ma ikka istusin trepi peale kooli ees maha kohe," rääkis Post. "Minu esimene küsimus oli, et kes siis hakkab neid võistlusi kõik korraldama."

Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn aga ütles, et võistluste korraldamisega on seni toime saanud ka maakondlikud spordiliidud. "Nemad ikkagi ei ole kursis ja pole ellu kutsutud just koolispordi liidu võistluste korraldamiseks," jäi Post skeptiliseks.

Pürni kinnitusel ei jää valdkonnast raha vähemaks. Seni katusorganisatsioonidele läinud raha antakse tuleval aastal otse maakondlikele spordiliitudele. Pürni sõnul saavad need ise valida, kas ja kui palju üleriigilisi organisatsioone pidada.

"Neil on täna võimalik otsustada, et kas neid organisatsioone jääb alles üks või kaks ja milliseid funktsioone nad täidavad. Elus juhtub tihtipeale, et katusorganisatsioonid muutuvad asjaks iseeneseks," märkis Pürn.

Seda, et katusorganisatsioon saaks töötada nii-öelda alt üles rahastamismudeliga, Tarmo Volt ei näe. "Ma arvan, et ilma riikliku toetuseta siiski Jõud kui katusorganisatsioon ei eksisteeri," sõnas Volt. "Pigem on tegemist organisatsiooni mitterahastamisega ja see tähendab kaudselt, et ka likvideerimisega."

Võistlemine või liikumine

Mõlemad organisatsioonid rõhutavad oma põhitegevuste seas üleriigiliste võistluste korraldamist.

Pürni sõnul on ministeerium organisatsioonidele juba aastaid rääkinud, et põhieesmärk peaks olema hoopis uute liikujate välja toomine.

"Me näeme seda, et ainult selle võistlustegevusega ei ole võimalik uusi liikujaid juurde tuua. Ja on vaja teist tüüpi algatusi," rääkis Pürn. "On nad siis oskuste õpetamisele keskenduvad või on nad perekondadele suunataud või mis iganes. Nende osakaal täna on väga väike. Eriti katusorganisatsioonide puhul."

Küll aga täheldab Pürn muutusi osades maakondlikes spordiliitudes: "Kus fookuses on sellised tervisele ja aktiivsele eluviisile suunatud tegevused. Ja nende vaatest ongi  oluline, et see võistluste osakaal väheneks."

Pürni sõnastatud etteheiteid on Tarmo Volt varemgi kuulnud. "Mina isiklikult ei tea, kust me peame otsima neid mitteliikujaid," sõnas Volt. "Spordiorganisatsioon tegeleb ikkagi oma liikmetega ja nemad on ühinenud läbi sporditegevuse."

Nii Eestimaa Spordiliit Jõud kui Eesti Koolispordi Liit ootavad kohtumist kultuuriminister Heidy Purgaga ning loodavad, et ministeerium mõtleb veel ringi.

 

Allikas: err.ee